Tervislikkus on 21. sajandi jumal – mistahes tegevus, kõhutäide või mõttesuund on mõõdetav tervislikkuses. Kohv kui äärmiselt nauditav jook on oma tervislikkuses ajaloo jooksul pendeldanud kaunilt saatana ja valgustatuse vahel. Kus me siis hetkel parasjagu asetseme?
1500-ndate aastate kommentaarid andsid kohvile meeletuse mõõtme – „Kohv teeb su üleannetuks!“
Enamgi veel: „Kohv viib pordu-eluni!“
Araablaste esimeste kohvimajade omanikud olid mängurite kuulsuses ja neid süüdistati ebamoraalsete ja uskusalgavate seksisuhete kriminaalses provotseerimises – mida iganes see siis süüdistajate meelest tähendada võis.
Saja aasta jooksul jõudis kohv ennast tublisti rehabiliteerida – 1600-ndate pealkirjad lehtedes ja reklaamid kuulutasid, et „Kohv ravib alkoholismi!“
Kohvi populaarsus oli sajandiga hüppeliselt kasvanud ja Inglismaa meedikute panus kohvile kui õlle ja džinni mittealkohoolsele asendajale, oli suur. Alkoholism oli just täpselt nii suur pahe – sajandi suurim!, – et võrreldes sellega võis kohvijoomise kuulutada pühaks-tervislikuks iga kell.
Tõsi – järgmine pealkiri kuulutas, et kohv teeb kohvipoodides istuvatest meestest nende naiste jaoks impotendid, aga väide oli toetus naisõiguslaste protestile meeste kadumisest kohvibaari ja mitte teaduslikele uuringutele.
Ja 1652. a. ilmus Londonis esimene kohvireklaam, mis lubas, et – „Kohv ravib kõike!“ Nüüd oli juba päris selgelt tõestatud, et kohv on hea seedimisele, ravib podagrat, skorbuuti, köha, kõhuvalu ja peavalu, hoiab ära hajameelsust ja lisab meeleteravust.
1700-ndatel oldi lõplikult veendunud, et „Kohv pikendab tööjõudlust iga päev!“
Londoni esijook tee sai koos Bostoni Tea Party’iga välja vahetatud kohvi vastu. Sel 1773.aastal visati riknenud teeladung merre ning lisaks poliitilistele suurtele muutustele sai kohv ühtäkki tuntuks hoopis enamatele – senise tee puudusel.
Juba 1800-ndate pealkirjad kuulutasid aga, et: „Kohv teeb pimedaks!!!“ Käes oli üha populaarsema kohvijoomise siunamise aeg – press kuulutas nauditava joogi sama halvavaks meelemürgiks kui kokaiin, nikotiiin, morfiin ja lubas, et kes joob, see pimedaks jääb.
Pealkiri 1916-ndast aastast hirmutab: Kohv pärsib kasvamist!!! Koduperenaiste ajakirjad kubisesid hoiatavatest pealkirjadest, mida kõike hullu kohv teha võib – sealhulgas: kohv paneb kasvu kinni!
Ilmselgelt oli ähvardustest ja hoiatustest hoolimata kohvi populaarsus kõigis ühiskonnakihtides jätkuvalt tõusuteel, nii et 1927.a. suunati teavitav pealkiri juba otse kooliõpilastele: „Kohv viib noored hukka!“
Sellise meeleheitliku hüüde aluseks oli ehmatamapanev uuringutulemus, milles osales 80 000 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilast, kelle kohvijoomise-harjumus oli rohkem kui tass kohvi päevas! Mamma mia! Milline kohutav kulu nende õppestipendiumist!
1978. a. ilmunud artikli pealkiri hoiatab, et: „Kohv põhjustab südameinfarkti!“ Ilmne seos vererõhu ja kohvitarbimise vahel paneb muretsevaid meedikuid hõikama võimalikult ähvardavalt, ehkki artiklis järgneb mööndus, et lühiajaline oht algab ainult väga kõrge vererõhu puhul ja pärast kolmandat korralikku kruusitäit.
2000. a. ehk 21.sajandi pressiteated on aga ametis kohvi meta-analüüsiga, toetutakse väga mitmekülgsetele uuringutele ning suur osa kohvitarbimise harjumustest võetakse osadeks lahti – näiteks suitsetamine kui kohvisõprade lisaharrastus. Ja leitakse, et kui suitsetamine on tõepoolest kahjustava toimega, siis parajas koguses kohvitarbimine on peamiselt tervistava loomuga.
Sealtpeale on kohvi-uurijate töötulemused järjepidevalt ajalehtede esikülgede lemmikteema:
Kallis kohvisõber.
Naudi mõnusasti oma kohvitassi. Uuringud käivad ja uusi teadmisi muudkui laekub.
Nii nagu tunned, nii vist ongi. 🙂
Tõelise ja lõpliku teadusliku selguse ajad näikse olevat ees.
Ja selleks kulub teadlastel ja arstidel ja meil kõigil veel oi kui palju head kohvi.
Kohviteadust on mõnus teha, kas pole?