Tee ajalugu on mõõdetav juba ligi 5000 aastaga. Ja hoolimata üürikese inimeluga võrreldes tohutust ajalisest distantsist on esmane tee mainimine määratud täpse! aasta-arvuga– 2737 a. e. Kr.
Tee avastamise legend räägib, et just sel aastal olevat Hiina keiser Shen Nung istunud puu all ja tema teenija olevat keetnud seal kõrval katlaga vett ja juhtumisi langenud puult leht keevasse vette. Ja keiser, kes olla olnud suur taimehuviline, soovis proovida, mis maitset vett pruuniks värviva puulehe tõmmis annab. Nii valminudki esimene kuulus tassike t e e d.
Shen Nung (Shennong) tähendab tõlkes „jumalik põllumees“ või „jumalik abikaasa“ .Teda nimetatakse ka „Hiina taimeravi jumalaks“. Tegemist oli Hiina põllumajandusele ja meditsiinile alusepanijaga. Või – oli tegemist hoopis müütilise keisriga, kellele omastatakse rohkeid rahvapärismuslikke tegusid? Sest kuidas muidu seletada, et keisri ema olevat olnud printsess ja isa taevane draakon?
Igal juhul – see mees, olgu päris või väljamõeldud, õpetas Hiinat puhastama maad tulega, ikestas hobused, leiutas vankri! Ja andis ravimtaimedega tervendamiseks 365-st taimest koosneva kataloogi. (Kohutavalt sarnane arv aasta päevadega, eks?)
Ja veel, tähtis teada selle tee-avastamise legendi mõistmiseks: Shen Nung õpetas hiinlasi hügieeni nimel vett enne joomist keetma. Just seepärast keetis teenija juhusliku puu all vett – et anda joogivett reisil olevale õukonnale. Just seepärast see vesi, katel ja juhuslik teeleht.
Müütiline keiser olevat muide surnud mürgiste taimede proovimise mõjul. Sest andunud taimeuurijana proovis Shen Nung erinevaid mürgiseid taimi ning nende toimet. Ja leidis, et vähemalt 70-le mürgise taime vastumürgiks on tee!
Tee esmane otstarve oli tervise parandamine – väsimuse ja depressiooni peletamine, vaimu värskendamine, energia taastamine, seedimise ergutamine, naha probleemide lahendamine ning reuma ravimine.
Läks hulk aega, kuni tee muutus ka lihtsalt vaimustavaks-meeldivaks igapäeva-joogiks. Selleks kulus pea 3000 aastat!!! Keiser Han dünastia ajal 206-220 m.a.j. arenes välja meie ajani kuulus hiinapärane tee-tseremoonia koos selleks otstarbeks loodud portselannõudega. Teeistandused olid välja arendatud ja loodud oli baas imeliselt värskendava joogi ülemaailmaseks levitamiseks.
Aastal 332 pandi alus teaduslikule teelehtede töötlemisele. Ja Tang’ide dünastia ajal 618 – 906 a. pandi paika teetseremoonia ranged reeglid. Ühtäkki osutusid vajalikuks väljaõppinud tee-meistrid, kes viisid läbi tee-tseremooniat kui olulist osa kõrgema seltskonna kombestikust.
960 – 1279 aastatel, Songide dünastia ajal, arenes teekultus edasi teemajades, kus teejoomine sai oluliseks osaks ühiskonna kultuurist – siin kogunesid kaupmehed, vahendajad, perekonnad, sõbrad – et mängida kaarte või malet ja lobiseda ning nautida elukutseliste näitlejate, poeetide ja muusikute suurepäraseid etteasteid.
Kaheksandal sajandil koostas Lu Yu kui Hiina esimene teeproff raamatu Cha Chang – teevalmistamise tõelise piibli , kus kirjas kõik oluline teetaime kohta ning selle korjamise, töötlemise ja joogi valmistamise kohta. Juba oli tee olnud piisavalt pikka aega kasutusel, et sellesse olulisse töösse mahtus ka ülevaade tee tervislikkusest, traditsioonidest ning rituaalsetest väärtustest.
Kuulus tee levis nii budistidest munkadega Jaapanisse kui kaugele läände. Vajadus jõuda kaugetesse sihtpunktidesse riknemata kaubaga, sünnitas vajaduse musta tee töötluseks. Ajal, mil hiinlased ise ainult rohelist teed jõid, tarbis muu maailm juba peamiselt musta teed.
Jah, ja siit edasi on tee ajalugu juba kogu maailma ajalugu.
Teeme siinkohal tee-pausi?
