Mäletad, kuidas 80ndatel kõik naised ühtäkki pilotkadega ringi hakkasid käima? Mingi tohutu mood oli, ma ise sellest ajast palju ei tea (nii vana ma nüüd kah ei ole, hahaa), aga ma käisin eelmisel nädalal emal külas ja jutt läks trendide peale.
Ma hädaldasin, et ei suuda enam moega sammu pidada, igal nädalal on uus moevärv ja iga kuu tagant lähevad eelmise kuu soengud moest ära. Lisaks on uued trendid kaasa jooksmiseks kas jube kallid või talumatult ebapraktilised. Tegelikult ka – milline terve mõistusega inimene üritab endale kuus numbrit väiksemad püksid jalga sikutada ja sealjuures sellist nägu teha, et “nii peabki olema”?
Ema meenutaski seepeale, et vene ajalgi oli igasuguseid moode ja kui ma ei usu, võib ta pööningult vanad “Silueti” numbrid alla tuua, mitu numbrit väiksemad püksid ei pruugi nõukamoe kõrval nii hullud tundudagi.
Moevoolud ei piirdu paraku ainult rõivastega. Isegi kohvil on oma moed ja hiljuti EasyJetiga Itaaliast koju lennates komistasin ma pardaajakirjas ilmunud artikli otsa, mis just kohvitrendidest rääkis.
Mis siis kohvimaailma mood hetkel on? Ohh, sa ei taha tead. Või noh, tegelikult tahad, sest odavkohv hakkab kohe jumala normaalne kohv tunduma.
Trend number üks on seenekohv! Mingi soomlane on otsustanud “iidsete seente tarkuse kaasaegsesse ellu tuua” ja toodab chaga seene puruga segatud kiir(!)kohvi. Tead, kuidas meie esivanemad chaga seent kutsusid? Kasekäsn! Teine eestikeelne chaga nimi on must pässik. Arvad ikka veel, et iga uus kohvimood on automaatselt jube hea? Hahaa.
Trend number kaks on nitro cold brew nimeline ilgus, millega Starbucks oma külastajaid karistab. Olen ma seda proovinud? Ei. Kust ma siis tean, et see ilgus on? Sest sellesse segatakse nitrogeeni! Kas ma tean, mis asi on nitrogeen? Ei, aga nitrogeen kõlab veel tülgastavamalt kui must pässik.
Kolmas trend on vein õhtusöögilauas kohviga asendada ja see tundub isegi mõistlik. Iga toidukorra ette ja taha üks korralik pauk espressot, pole paha! Topitagu sulle või konnajalgu sisse (ära ütle, et ei topita, mida peenem restoran, seda suurema hooga topitakse), kohv uhub ka kõige jubedama “kulinaarelamuse” niuhti olematusesse.
Ema kuulas mu kohvitrendide jutu ära ja teatas, et nüüd peab ta küll vanad Siluetid välja tooma. Lehitsesime neid peaaegu hommikuni ja iga järjekordset numbrit avades pani emps uue kannu kohvi pliidile. Ning ütles lõpuks: “Kullake, ma poen nüüd põhku, väsimus tuli peale, pole enam selles eas, et koidikuni tüdrukute juttu ajada. Ja muide, nitrogeen on lämmastik.”
Ema on see, kes näitab sulle valgust, kui sina otsid pimedust.
