Inimene õpib kuni elab. Ma ärkan igal hommikul teadmises, et minust targemat ei ole, vähemalt neis küsimustes, mis kohvi puudutavad. Aga ikka, nagu neetult, saan ma vähemalt korra nädalas vastu näppe. Alati leidub keegi, kes on minust targem. Ja loomulikult ei jäta ta seda välja näitamata.
Sattusin tööasjus Tartusse. Ilus linn, head mõtted, mis siin pikalt seletada. Tartu on kihvt koht ja mind ei häiri isegi see, et nad iga tallinlast nähes kohe seletama kukuvad, kuidas ainus õige Eesti ülikool Tartus asub.
Hakkasin bussiga tagasi Tallinna minema ning et LuxExpressi väljumiseni oli natuke aega, otsustasin veidi ringi kolada. Seda enam, et Tallinna kohvihiiglane KAFO on Ülikooli tänaval värskelt Tartu esinduse avanud ja selline asi tuleb minusugusel oma silmadega üle vaadata.
Noh, mis seal salata, on ikka ilus küll. Justkui oleks välismaale sattunud, jumala pärast. Baristad nägid baristade moodi välja, fiiling täiega tšill ja sa kohe pead tassi kohvi tegema, ei ole sul pääsu isegi siis, kui kohvi põhimõtteliselt ei tarbi.
Olin selleks hetkeks oma kohustuslikud kaheksa tassi päevas küll juba ära joonud, aga otsustasin üheksanda juurde teha, mis seal siis ikka, pikk bussisõit ees ja nii.
“Kas te teeksite mulle, palun, ühe americano?” pöördusin ma barista poole.
“Vabalt,” noogutas preili oma pead siukse hooga, et hobusesaba üles-alla hüppas.
“Võin ka tavalise musta kohvi valmistada, kui soovite.”
“Hmm,” muutusin ma sõjakakas. “Americano ongi tavaline must kohv.”
“Tegelikult ei ole,” naeratas tüdruk. “Aga ma saan aru, et soovite americanot?”
“Soovin jah,” teatasin mina. “Ja americano ON tavaline must kohv. Vaadake, Itaalias on tavaline kohv tegelikult espresso, kui aga eesti moodi musta kohvi tahta, tuleb americano tellida. Nii et kahjuks ei ole teil õigus, must kohv ongi americano ja vastupidi.”
“Lubage eriarvamusele jääda,” naeratas preili.
“Ei luba,” ehmatasin ma oma järskusega isegi iseennast.
“Americanos on kofeiini vähem kui mustas kohvis,” naeratas plika kannatlikult edasi. “Americano on espresso, millele on lisatud vahekorras 1:1 kuuma vett. Vastavalt maitsele võib vett lisada muidugi rohkemgi. Tavalise musta kohvi valmistamisel nii masina kui presskannuga puutub kohviga kokku terve tassitäis vett, americano puhul aga ainult 35 ml. Seepärast on americano maitse puhtam ja kofeiinisisaldus väiksem kui mustal kohvil. Sealt siis vahe…”
Kõlas usutavalt, kuigi ma keeldusin oma allajäämist tunnistamast.
“Jumal teiega, tehke mulle üks americano.”
Tegigi ja pool tundi hiljem istusin ma LuxExpressi esimese klassi mugaval istmel. Avasin telefoni ja pistsin guugeldama. Pagan küll, ongi nii, nagu KAFO tüdruk oli rääkinud. Ongi americano midagi täiesti muud kui must kohv.
Mul tuli korraga meelde, kuidas isa mulle koristamist õpetas. Ma olin 4-aastane ja kippusin tuba meelega segamini ajama. Kuni isa mulle sügavalt silma vaatas ja rahulikult seletas, miks väärikas preili oma magamistoa alati korras hoiab. Kohe nii kannatlikult seletas, et mul piinlik hakkas. Ma mäletan seda lapsepõlve hetke elu lõpuni. Nagu ka seda, et americanos on kofeiini vähem kui musta kohvis.
