Crema tähistab itaalia keeles vahukihti, mis katab espressomeetodil valmistatud kohvi, eelkõige espressot. See tihedalt itaalia kohvikultuuriga seotud sõna on aga kasutusel üle maailma ja reeglina teda kohalikesse keeltesse ei tõlgita nagu mitmeid teisi köögikunstiga seotud spetsiifilisi termineid, näiteks pizza.
Tagasi crema juurde. Selle kuldse või punakaspruuni vahu põhjustavad mitmed erinevad tegurid. Crema peamiseks põhjustajaks on espressomeetodil kasutatav rõhk, mida tekitab espressomasina pump. Crema erineva tugevuse, tiheduse ja värvi tekitab kohvioa sort ja barista oskused. Kuigi crema ei ole suureks maitse mõjutajaks, vaadatakse seda kui kvaliteedimärki – tihe ja püsiv crema hoiab kohvis leiduvad enam kui 800 erinevat aroomiühendit „kaane all“. Õhuke, pragunenud või äärtesse taandunud crema on aga tunnistus sellest, et kohv on osa oma aromaatsusest tarbimisehetkeks juba kaotanud ega ole enam täisväärtuslik.
Crema ei olnud tavapärase espresso osa kuni aastani 1948, mil Achille Gaggia hakkas tootma senisest võimekamaid espressomasinaid. Uued masinad tekitasid suuremat rõhku ja tänu sellele suutis vesi pressida läbi tihedamast kohvikoogist (ühtlaselt filtrihoidikusse pakitud kohv; kohvikoogiks nimetatakse teda seetõttu, et täna filtrihoidiku kujule meenutab kohv selles hokilitrit), mis tekitabki kohvile peale uhke crema. Sellega tekitas Gaggia uue müügiargumendi, mis näitas kohvi rikkalikkust ning sai tähtsaks espresso osaks ja kvaliteedinäitajaks.
Olles nüüd kursis crema olemuse ja funktsiooniga, võid kohvikus saata tellitud espresso tagasi, kui sellel puudub kreemjas vahukiht, see on hõre või „aukudega“ – see võrdub liisunud õlle pakkumisega. Nõua paremat kohvi!
