JURA Z8 käis külakorda Koit Toome juures. Kas Eestis on inimest, kellele peab Koit Toomet tutvustama? Igaks juhuks selle ühe ja äsja kaugelt-kaugelt sissesõitnu jaoks – tegemist on väga hea laulja ja meie rõõmuks ka nõudliku kohvisõbraga.
Koit ütleb hakatuseks, et tema suhe kohviga on normaalne, Eesti inimese keskmine – ei mingit erilist gurmaanlust ega iga tunni tagant kohvitamist, aga päeva esimene liigutus on kööki minek ja kohvi tegemine. Aamen. Ja „normaalseks“ peab ta seda, et seesama hommikune korralik kruusitäis moodustabki tema kogupäeva kohvinormi.
Koidu hommik algab põhimõtteliselt teiste inimeste lõuna ajal. Hilisöised esinemised ja seejärel ka sõidud Eesti eripaigust koju on laulja tavapärane elurütm. Öiste väljakutsetega harjutas Koit ennast juba koolipõlves, kui läks varakult magama, ärkas kell 12 öösel, astus pool kaks lavale, siis sõitis koju tagasi magama ja hommikul istus kenasti koolipinki nagu kõik teised tublid koolilapsed.
Nüüd on 23 aastat hilise ärkamise ja hilise magamamineku taktis elamist lihvinud öised esinemised nii loomulikuks ööpäeva osaks, et kell 2 öösel ilma kohvita laval erk kui kurk olla pole mingi probleem. Üliharva võtab ta öösel lava taha valmispandud kohvist lonksu, aga see on suur ja harv erand.
Pigem sobib Koidu „lisakohv“ mõnusa mitmekäigulise restorani-eine lõppu. Ja siis juba espresso! Koit ütleb, et „…ei tea, kas see on vanusest või millest, aga espresso meeldib üha rohkem – väike terav kohvisips mõnusa söögi lõpus on omal kohal. Tõmbab silma särama.“
Espressost räägib Koit veel, et „…latte ei ole minu jook – liiga lahja. Varem tellisin ühe latte sisse lisaks veel kaks espressot ja siis sai juba kohvi moodi joogi, aga nüüd võtan lihtsalt espresso.“
Kodus kohvi tehes tundus Koidule veel seitse aastat tagasi presskannuga tehtud kohv igati mõnus, aga siis ilmus perre JURA ja sealtpeale on masinakohvi maitse Koidu just niipalju ära hellitanud, et teisiti tehtud kohvi enam ei tahagi.
Koit peab ennast kohvivalikutes „vanakooli meheks“ – kui miski juba meeldib, siis milleks aina uut katsetada? (Selline suhtumine on kõrgkultuuri tunnus! Inglismaal BBC-s on ütlemine, et kui miski on hea, siis ära seda enam muuda!) Pikka aega oli Koit ülirahul ainult kindlat sorti kohviubadega ja just seda maitset tahtiski igal hommikul aina uuesti. Nüüd on aga rohked poeriiulitele-kohvikutesse ilmunud erikohvid pildi ahvatlevamalt laiemaks tõmmanud ja ammuse lemmiku kõrvale on ilmunud uued-uued-veel-uuemad lemmikud. Kohv olgu pehme ja mahe, meeldib keskmine röst, ei meeldi hapukus.
JURA Z8-st rääkides tuleb esmalt juttu fancy‘st välimusest. „Puutetundlik ekraan on kohe ekstra fancy! Aga ma olen praktiline vanakooli mees ja eelistan vist ikka päris nuppudega juhtimist, tundub töökindlam.“
Tunnustust saab Z8 kuulda piimavahu valmistamise eest. „Piimavaht oli ikka parem, kui vanal mudelil.“ Kiidetud piimavaht meeldis ka Koidu elukaaslasele latte sees ning tütrele, kes armastab kakaod.
Praktiline Koit ütleb, et tegelikult on suure kodumasinaga nii suurt mugavust kui suurt tüli. Piimasüsteemi igapäevane puhastamine tema lemmiktegevus ei ole ja seepärast kasutas ta peamiselt „kohviosakonda“ ning piima kallas pakist peale. „Ei viitsinud piimaga möllama hakatagi. Ma ei ole laisk! Ma olen mugav.“:)
Üllatas ka see, et võrreldes vana JURA-ga kulutas Z8 rohkem vett – „…muudkui solistas iga liigutuse peale loputada.“ Veepaaki tuli niisiis sagedamini täita. (Nojah, need JURA palju-auhinnatud hügieeniplussid peavad ju kuskilt lõivu nõudma:)
Aga ennast mugavaks nimetanud töökas Koit ütleb kokkuvõtteks, et JURA on ikka mugav küll. „Ja kui külalised tulevad, siis tead, et kohvi taseme pärast muretsema ei pea – kohv nagu restoranis, värsketest ubadest!“
Meil oli tore muusiku kohvijuttu kuulata ja õhtul koju sõites keerasime autoraadiost Toome laulu kuulates volüümi juurde.
Kohvirõõmu ja edu trubaduurile!
