Kofeiinivaba kohv
Kofeiinivaba kohv – millest see tehtud on? Kas selles üldse kohvi on? On muidugi. See on valmistatud samamoodi kohviubadest, nagu tavaline kohv. Kui Sulle pakutakse kofeiinivaba kohvi, kas Sa saad maitsest aru, et sealt puudub kofeiin? – ei saa. Maitse ja aroomi erinevused võivad olla kofeiini eraldamise protsessi tulemus, aga kofeiini puudumist Sa maitsest küll ei tunne.
Kofeiini eemaldamise oskus on juba rohkem kui sajandivanune. Ludwig Roselius jõudis 1903. aastal esimesena kofeiinivaba kohvi tootmistehnoloogiani, mille ta patenteeris mõni aasta hiljem. Sellele on järgnenud mõistagi mitmeid uusi ideid ja tehnoloogiaid, kuidas jõuda parima tulemuseni – hea aroomi ja maitseomadustega kofeiinivaba kohvini.
Kõigepealt tuleb kofeiin rohelisest röstimata kohvioast nö välja meelitada, lastes oal supelda kuumas aurus ja vees. Sel moel tõuseb kofeiin oa sisemusest avanenud pooride kaudu pinnale. Ta pole veel oast eraldunud, aga on juba selleks valmis. Nüüd on kolm põhilist varianti, kuidas edasi tegutseda.
Esimene variant on – „otsetee”. Aurutatud kohviube leotatakse keemilist lahustajat etüülatsetaati või diklorometaani sisaldavas vees, mis eemaldab ubade pinnalt kofeiini. Saadud kofeiini sisaldav vedelik kallatakse ära ja kohviubadele valatakse peale värske vesi, et taastada ubade normaalne veesisaldus. See meetod on levinud oma odavuse tõttu, aga sel moel jääb vähene kogus kemikaali jääkaineid kohvi hulka. Ja see mõjutab oluliselt kohvi maitset.
Teine variant – „veeprotseduur”. Aurutatud kohvioad pannakse anumasse, milles on kemikaalivaba puhas vesi. Oa pinnalt eraldub kofeiin vette. Nüüd kallatakse kofeiini sisaldav vesi teise anumasse, milles on keemiline lahustaja ja mis eraldab kofeiini veest. Järgnevalt võetakse seesama, nüüd juba kofeiinivaba vesi ja valatakse ubade peale tagasi, et anda neile tagasi normaalne niiskus ja aroomi- ning maitseainete sisaldus.
Kolmas variant on „Šveitsi veeprotseduur” – kemikaale kasutamata. Kohviube leotatakse mõnda aega kuumas vees ja seejärel suunatakse saadud vedelik läbi mitmete aktiivsöe filtrite. Filtrid seovad kofeiini ja jätavad vabaks aroom- ning maitseained. Seejärel valatakse filtreeritud vesi uuesti kohviubadele, ja nii tagastatakse sealt eemaldatud ained peale kofeiini. See variant on kõige kallim, aga ka kõige parema tulemusega – maitse-erinevus kofeiini sisaldava kohviga on peaaegu olematu.
Kofeiini eemaldamise protsessi korratakse 8-12 korda – kuni ubadest on eraldunud rahvusvahelisele standardile vastavalt 97% või Euroopa standardile vastavalt 99,9% kofeiinist.
Nii lihtne see kõik ongi. On päris kohv ja päris oad. Aga kofeiini ei ole. Keeruline on leida hoopis kohviröstijat, kes neist ubadest teeks kohvi, mis Sind naeratama paneks. Keeruline, aga mitte võimatu.
Varem ei lubanud kohviröstijad kasutada kofeiinivaba kohvi valmistamiseks kõige paremaid ubasid, kuna aroomi- ja maitsekaod olid kofeiini eemaldamisel osaliselt vältimatud. Aga kõik siin ilmas muutub ja areneb – tehnoloogia täiustub iga päevaga ja juba on saadaval väga õnnestunud kofeiinivabasid kohvisid, mille puhul Sa ei tee pimetestiga vahet, kas tegemist on kofeiini sisaldava kohviga või mitte.
Kofeiinivaba kohvi austajate rõõmuks püüavad paljude maade teadlased aretada uut kohvipuu liiki, mille kohvioad sisaldaksid minimaalses koguses kofeiini. Jaapan on olnud edukas ja on saanud esimesed geneetiliselt muundatud kohvitaimed, mille oad sisaldavad kofeiini 70 protsendi võrra vähem. Madagaskari ja Brasiilia teadlased püüavad samal ajal vastukaaluks aretada kofeiinivaba kohvipuud tavalise selektsiooni teel.
Kui oled kohvisõber, kes ei pea lugu kofeiinist, siis nii ka kohvikus või restoranis ütle. Eestis on igas paremas kohviletis kofeiinivaba kohv juba saadaval. Soovitame Sul külastada restorane ja kohvikuid: Reval Cafe, Snoob Resto, Kohvik Kohalik, Mon Repos.
