Uskumatu, kui lihtne on teinekord oma seisukohti muuta. Elad kolmkümmend aastat ühe teadmisega ja – niuhh – lendab see teadmine saltosse. Mul pole mingi probleem varasemaid veendumusi 180 kraadi ära keerata ja tegelikult olen ma selle üle isegi uhke. Mõtle kui hirmus, kui ma siiamaani tõsimeelselt usuksin, et parim viis häda ära teha on see püksi lasta. Aga just täpselt seda ma esimesed paar eluaastat uskusin!
Ühesõnaga, ma käisin Ameerikas. Sellest võiks kümme eraldi postitust kirjutada ja küll ma kunagi kirjutan kah, aga täna tahan rääkida instant kohvist. Just just: see rõve ilgus, mida igas burksiputkas kohvi pähe müüakse. Paar teelusikatäit keemiast kubisevat puru, keev vesi peale ja kogu moos. Ma ei tea, mis see instant coffee parim eestikeelne vaste võiks olla, äkki “kähku-kohv”, sest meenutab kähkukat, mille käigus poolpurjus jorss seletab, et sa ei pea enam pikalt piinlema, sest ta hakkab kohe lõpetama.
Nagu tegelikult ka! Mis asi see on? Kohv, mis valmib kahe sekundiga? Selles maailmas, kus mina diktaator olen, määratakse taolise kuriteo sooritajale surmanuhtlus ja täide viiakse see nii, et sunnitakse instant kohvi tootjaid oma kraami ise jooma. Või noh, sedamoodi ma veel nädalakese eest arvasin ja kui Lufthansa stjuuardess mu käest Arnold Schwarzeneggeri aktsendiga küsis, kas ma soovin teed või kohvi, tahtsin ma vastu küsida, kas õhin oma pommi kohe või ootame, kuni lennuk ookeani kohale jõuab? Õnneks ei küsinud, sest siukse nalja peale teeb kapten hädamaandumise ja su järgmised seitse päeva ei möödu mitte New Yorgi butiikides vaid kusagil Reykjaviki eeluurimisvanglas.
Aga… minu instant kohvi põlgus sai USAs tagasilöögi ja täna julgen ma väita, et vähemalt üks kähku-kohv võib vabalt ka orgasmiga lõppeda, hahahaa, Marianne ütleks kindlasti just täpselt nii (see mu sõbranna, eks, kes räägib nagu voorimees).
See on kohv nimega “Sudden”, mis maitseb peaaegu sama hästi kui Peet’s Coffee ja kindlasti maitseb ta paremini kui Starbucks. Mulle pakuti seda ühes galeriis, kuhu ma sõbra mahitusel mingile avamisele sattusin (liiga pikk lugu, et pikemalt kirjutada, ja liiga igav, et lugeda, umbes nagu “Tõde ja õigus”). Oleks keegi hoiatanud, et see on instant kohv, poleks ma seda puutunud. Aga ei hoiatatud. Ja tee või tina, jumala maitsev oli!
Hakkasin siis uurima, mis kohv see “Sudden” on. Ja no muidugi! Kalle Freesest oled midagi kuulnud? See on üks Soome staar-barista, kes on enamvähem kõik maailma kohvivõistlused kinni pannud. “Sudden” on tema leiutis ja kõik mu ameerika sõbrannad räägivad sellest, mõni isegi joob. Kalle teab, kuidas üks kohv, isegi kui instant, maitsema peab! Tegelt ka – mina sain ikka täiega tünga, ma olin jumala veendunud, et see on päris kohv, kuigi tegelikult ei olnud (kõigele vaatamata ei suuda ma instant kohvi, isegi kui ta sudden on, päris kohviks pidada).
Ja kui Sul nüüd huvi tekkis, et kuidas Suddenit proovida saad, siis kobi Lufthansa (või mõne muu lennufirma kodukale), sest Eestis õnnestub Sul seda ainult siis mekkida, kui mõni tuttav selle kaasa on toonud. Nad müüvad “Suddenit” ainult netis ja pelgalt USA klientidele, olgu nad neetud. Aga noh, igal normaalsel inimesel on ju VÄHEMALT üks ameerika tuttav.
