Kristjan Randalu on nagu käsitöökohvi-melomaan, kes naudib protsessi ja teab, mis on hea: „Kohvi valmistamiseks tuleb ja tahan oma aja võtta.“
Kristjan ei pea vajalikuks hommikul end kohviga üles loksutada ja võib vabalt ette võtta ka pikemaid rohelise tee rännakuid. Kuid kui juua kohvi, siis ikka peale värskendavat lõunauinakut, korralikku pidusöömaaega või enne õhtuseid esinemisi ja loomulikult kanget! Kodune kohv tulebki tavaliselt press- või mokakannust ning oad jahvatatakse ise vahetult enne kuuma joogi tegemist. „Kohvi valmistamiseks tuleb ja tahan aega võtta,“ sõnab pianist. Õige kohv olgu tummine ja kange, hapu ja lurr-kohv Kristjani tassi naljalt ei passi. Ta teab, mis on hea ja oskab seda nautida.
„Mulle meeldib mõte Itaalia kohvikutest-baaridest, kus igalt poolt saab kanget ristrettot, mida tänava ääres istudes nautida.“ See on tõenäoliselt iga kohviusku inimese unistus – olla kord lõunamaa päikese poolt paitatud, vaadata rahulolevalt mööduvaid rollereid ja ilusaid inimesi ning lürpida ohtralt kurikuulsaid kohvijooke. Jaa. Ja siis toob Kristjan oma telefonist ilmavalguse kätte pildi ühest Itaalia baristast, rääkides lausa muinasjutulise loo. „Kord, pärast pikka reis ja veel enne mõne tunnist autosõitu sattusin Napoli bensiinijaama, kus, suureks üllatuseks, oli ees ootamas suur uhke espressomasinapark, millest serveeriti täpselt õige temperatuuriga valmistatud kohvi. Ja seda pakkus uhkes täisrüüs (isegi väikese mütsikesega) omanäoline barista! Milline elamus!“ Ja kas tollest hetkest ajendatuna või lihtsalt kirest olla kohvikultuuri maailmarändur, võtab Kristjan Itaalias teel olles alati igast bensiinijaamast ühe (kange) kohvi. Meeldiv-kohustuslikus korras ja suure naudinguga. Vot see on austusavaldus!
Meie poolt käis Kristjani mõnusas päikesest paitatud kodus luurel aga JURA E8, kes tutvustas end aupaklikult ja uuris, kui tugev selle pere kohviusk on. Ja truu ning tugev ta on, sest tõdema peab, et käsitöölisena (nagu pianistid ikka) on Kristjani süda käsitöökohvile ja isetegemisele armsalt reserveeritud. Ise jahvatada, doseerida, keeta-tõmmata, oodata ja siis nautida – see paelub.
Soovime Kristjanile kanget kohvi ja head muusikat!
