Latte art ehk piimakunst on espresso crema peale vahustatud piima valamisega dekoratiivsete mustrite loomine. Või ka espressosse valatud vahustatud piima pealmisse kihti kujundite „joonistamine“ spaatli ja siirupiga. Või hoopis „raputamine“ šokolaadipulbri ja šablooniga. Piimavahuga oskuslikult manipuleerides võib espressojoogi peale luua nii kujundeid kui kirjutada sõnu. Latte arti „lõuendiks“ sobivad kõik vahustatud piimaga espressojoogid.
Latte art valmistamiseks tuleb piim mikrovahustada. See tähendab – piim vahustatakse auruga ülearu suuri õhumulle tekitamata. Siis loksutab barista piimakannu ringselt ja segab nii piima ja sinna sisestatud õhu ühtlaseks kreemjaks kolloidiks.
Õigesti vahustatud latte art piim on läikiv ja tihe, kleepuv-kreemja olemusega. Õige välimuse kirjeldamiseks on on pakutud nimetusi “märg vaht”, “mikromullivaht”, “mikrovaht”, “sametine vaht”, “siidine vaht”. Õige konsistents meenutab värsket värvi või sulanud vahukommi.
Kui piima vahustada liiga kaua, tekib suurte mullidega makrovaht, mis tõuseb ühtlase kihina kohvi peale, jook saab ühtlaselt vahuga kaetud ja mustreid ei moodustu. Makrovahtu nimetatakse “kuivaks vahuks”. Makrovaht sisaldab suuri õhumulle ja see vaht jääb kohevalt joogi peale. Latte art kujundeid sellega moodustada ei saa.
Kui piima on aga liiga vähe vahustatud, seguneb nõrk vaht kohviga nagu soe piim ikka ja tulemuseks on harilik hele piimakohv.
Kui varem valmistati cappuccino tavaliselt makrovahuga, siis täna on õige cappuccinosiidise vahuga ja hea barista kaunistab selle piimakunsti äraproovitud klassika või eksperimentaalse autoriteosega.
Latte art on algselt loodud, nagu nimigi ütleb, caffé latte jaoks (pikk kohvijook ca 240 ml ja rohkem), aga on täna kasutusel ka lühemate jookide kaunistamisel: cappuccino(150-180 ml) või väike macchiato.
Presskannu või filtrikohvimasinaga valmistatud kohvijoogile on mustrite joonistamine ei anna samaväärset tulemust, sest neil puudub crema, mis on latte art õnnestumiseks ülioluline komponent.
Latte Art kunsti ajalugu on nagu päris kunstiajalugu – esimesed autorid-pioneerid on anonüümsed nagu varakeskaegsed heliloojad ja me võime vaid öelda, et koos piimavahustamise arenguga puhkes piimakunst õide mitmes ilmanurgas üheaegselt. Latte art on sündinud justkui ei kusagilt ja on saanud ülikiirelt barista oskuste ja fantaasia üheks oluliseks mõõdupuuks.
1980-ndatel Ameerikas Seattle’i kohvikus Uptown Espresso reklaamiti esmakordselt kuulsat “sametist piimavahtu”, mis haakus hästi espresso crema’ga. Uptown Espresso omanik Jack Kelly jõudis esimeste autorikujundusteni kohvitassil 1986.aastal
Aga tõeliseks uue kunsti sünniaastaks loetakse 1988.a. kui Seattle teise kohviku omanik David Schromer, kes sai innustust Uptown Espressos nähtud kohvikujundustest, pühendas tunde ja tunde piimavahuga katsetamisele, kuni 1989.a. sündis latte art esimene klassikaline põhimuster – „süda“. Sellest sai David Schromeri kohviku tunnusjook tema kohvikus Espresso Vivace. Latte art sünnilinn on niisiis Seattle Ameerikas.
Järgmine klassikakas saanud piimakunsti muster „rosetta“ sündis alles kolm aastat hiljem 1992.a. Idee selleks sai David Schromer (jälle!) Itaalia kohviku Cafe Mateki fotolt. Nõudis kuid harjutamist ja tehnika leiutamist, kuidas täpselt tujuka piimavahuga käituda, kuidas segada, et tulemus oleks a l a t i laitmatu. Rosetta’t nimetatakse ka rosetiks või sõnajalaks.
Need kaks põhimustrit on täna iga barista põhioskused – klassika! Kuid mõistagi on aeg lisanud piimakunsti uusi võimalusi ja inspireerivaid ideid.
2011.a. peeti Tais esimesed Latte Art Maailma Meistrivõistlused. Tippvõistlustel tuleb baristal valmistada latte art kaunistustega jooke identsete paaride kaupa. Muster kohvijoogil peab korduma peensusteni. Et seda suuta, tuleb piimakunsti harjutada kaua-kaua. Kunst jääb kunstiks.
Populaarseks on saanud latte art throwdown’id – võistlused, kus baristad trumpavad üksteist üle piimavahu käsitlemise oskustes. Seal juba fantaasiast puudu ei tule.
Kohvimaailma konservatiivid on pisut heitunud piimakunsti nii jõulisest populaarsusest. Tõeline kohv on ju ikkagi klassikaline espresso ilma igasuguste lisanditeta? Samas – latte art on espresso kvaliteedi suhtes ülinõudlik. Piimakunsti „aluspõhjaks” peab olema tihe ja kvaliteetene crema. Hea barista valdab nii klassikalise espresso kui latte art mustrite valmistamist.
Lisaks piimavahu valamisega valmistatud latte art’ile, mis nõuab pühendumist ja käeosavust, on võimalik kohvijooke kaunistada hoopis lihtsamalt: kujundeid saab piimavahu peale joonistada siirupi ja spaatliga.
Ja veel lihtsam – täisautomaatne espressomasin valmistab täiusliku kohvijoogi, millele saad fantaasiakujundid tekitada Sulle sobivatest maitsetest ja värvidest „raputamistehnikas“. Valid sobiva šablooni – või valmistad ise? – ja kas šokolaadipulbri või muu Sulle meelepärasega kujundad oma kohvijoogi isikupärases kunstistiilis.
Kuidas Latte Art kohvi maitset mõjutab? Kui kasutada siirupeid või muid maitseaineid, siis saame loomulikult ka maitses nende mõju tundma. Ainult piimaga tehtud muster maitset ei mõjuta. Aga – personaalselt just Sulle tehtud kaunistus väärtustab head kohvi ja annab sellele tõeliselt piduliku sisu. Lisaks külluslikule aroomile ja maitsele veel ka puhast silmailu.
Latte art on võluvalt lühikese elueaga. Nii ideaalne crema kui piimavaht on ikkagi ebapüsivad ja barista valmistatud meistriteose imetlemiseks on aega vaid paar minutit. Vaata, imesta ja naudi kohe!
