90ndad meeldisid mulle täiega! Mäletad, kuidas üks toonane telestaar Olümpia hotelli restoranis kuuma šokolaadi tellis, selle ühe pauguga sisse kallas ning pärast hädaldas, et šokolaad oli liiga kuum ja ta on oma suuõõne ära kõrvetanud.
Kui sa kuuma šokolaadi tellid, siis tasub selleks ilmselt valmis olla, et sulle jääkülma šokolaadi ei tooda! Mis järgmiseks? Tellin puljongi ja kukun kaeblema, et see on vedel?
Aga 90ndate teletäht ei saanud rahu, kaebas restorani kohtusse. Millega asi lõppes, seda ma enam ei mäleta. 90ndad olid ikkagi piisavalt ammu. Ehk on sellest halenaljakast episoodist midagi kasulikku tänapäeva üle võimalik tuua? Äkki tasub kuuma joogi hirmus kohe eos külm tellida?
Geniaalne mõte! Ainus häda on selles, et ma olen kohvifänn. Ja kohv on kuum jook, eks? Mitte tingimata! Ameeriklased praktiliselt enam kuuma kohvi ei joogi, mine suvalisse Starbucksi, üheksa inimest kümnest tellib seal jääkohvi, eriti suvel ja eriti linnades, kus temperatuur lihtsasti üle 40 võib visata.
Tegelikult on jääkohv jumala maitsev. Klassikalise espressoga muidugi ei võistle, aga kui sa jääkohvisse kui eraldiseisvasse jooki suudad suhtuda, on maitseelamus garanteeritud.
Marianne (mu poolhull sõbranna, hahahaa) on näiteks totaalne jääkohvi friik. Veeämbri väljakutset mäletad? Seda, kus tuli endale pangetäis külma vett pähe valada ja seejärel kolme inimese nimed öelda, kes sedasama peavad tegema?
Arva, mis Marianne tegi! Ta jauras mitu nädalat, aga ämbritäie jääkohvi ta kokku vaaritas. Ämber polnud küll päris piimamannergu mõõtu, aga ikkagi! Uskumatu! Veel uskumatum on aga see, et ta tolle ämbritäie endale pähe valas.
“Miks?” ei suutnud ma toona ära imestada.
“Noh, eks ikka selleks, et Facebookis rohkem laike saada,” ilmutas Marianne harvaesinevat ausust. “Keda see tavaline vesi ikka kotib, eristumiseks tuleb tänapäeval loominguline olla! Võibolla paneb keegi tähele, kui sa endale vee asemel külma kohvi krae vahele kupatad.” Täiega pani tähele. Marianne veeämbri video sai Facebookis üle kahesaja laigi ja mi-nagi kirjutan sellest praegu.
Kuidas ta nii palju jääkohvi korraga teha suutis? Eks ta jupphaaval läks, ent head asjad (ja ämbritäis kohvi) tulevad teatavasti nende juurde, kel on kannatust oodata. Või siis oli see kõik üks suur vuffel ja Marianne oli lihtlabase vee lihtsalt kuidagi pruuniks värvinud (ära küsi kuidas!).
Ma muidugi ei tea, kui maitsev see Marianne kohvimeri oli. Küll aga julgen arvata, et minu tehtud jääkohv kannatab pähe valamise asemel ära juua.
