Jazzkaare eel läks JURA Z9 espressomasin basskitarristile ja kontrabassimängijale Peedu Kassile kodukööki külla. Sättis ennast vaikselt sisse ja tegi head kohvi, kui nuppu vajutati.
Peedu Kassist, kes seni end tagasihoidlikuks kohvisõbraks pidanud ja kelle tavanorm ei ületanud poolt pärastlõunast kohvitassi, sai ühtäkki sage köögiskäija ja nupuvajutaja. Kohvikogus suurenes hüppeliselt – 6 tassi päevas polnud enam miski haruldus – ja „…see ehmatavalt suurenenud kohvikogus ei olnud üldse kuidagi vajadusest tingitud, vaid maitsenaudingust, mida ma tahtsin veel ja veel!“
Kui enne Z9 espressomasinat oli muusik pigem piimakohvi fänn, kes võimalusel valis cappuccino või caffe latte, siis kuu aega koos JURA Z9-ga ning KAFO erikohvidega viis nii põnevale rännakule maitsete ja aroomide maailma, et Peedu saab nüüd avastusena kinnitada: „Kui masin, oad ja röstimisaste on õiged, siis pole piima vajagi.“
Kõige suuremaks avastuseks kujunes Peedule see, KUI PALJU pealtnäha väikesed nüansid ikkagi lõpptulemust mõjutavad – olgu see siis vee värskus või ubade sort (kohvil ja kohvil on vahe!) või vee temperatuur või tassi kuju või…
Ja tõeline äratundmishetk saabus aeglasel meetodil käsitsi röstitud Miguel Menendezi pere farmist pärit KAFO El Salvadoriga: „El Salvadori kergelt hapukas noot oli täielik jackpot!“
Peedu Kassi muusikutee on ebatraditsiooniline – tal pole ette näidata ei poistekoori pilte ega lastemuusikakooli tunnistusi. Tema muusikalugu algas teismeeas, kui sõbrad hakkasid bändi tegema ja pakkusid Peedule basskitarri – et see lihtne ära õppida – n.ö. lollikindel pill. Lumepall sai aga üle keskmise hoo sisse ja 16-ne aastaselt alustas Peedu juba eratundidega. Kassetid ja plaadid, mida lõputult kuulatud sai, viisid omakorda jazzi poole ja nii tekkis basskitarri kõrvale täiesti loomuldasa ka kontrabass.
Peedu muusikaharidus algas niisiis alles Georg Otsa Muusikakoolist, jätkus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias jazzosakonnas ja sealt edasi juba Sibeliuse akadeemias Helsingis. Täna on Peedu Kass jazzmuusik, õppejõud Viljandi kultuuriakadeemias ja Jazzliidu juhatuse esimees.
Ega elukutselise muusiku tee valimine ei ole lihtne otsus. Vanemate rõõmuks sai mindud alguses Tartu Ülikooli ja õpitud semiootikat ning kultuuriteooriat. Aga et seal kulus enamus ajast ikkagi ühikas pilli harjutades, siis… nõnda need õpingud üsna loogiliselt pooleli jäid.
Peedu Kass on jazzmuusik, kellest rääkides õhkavad tunnustavalt paljud tunnustatud kolleegid. Neid jagus rohkelt ka tema 30-ndale sünnipäevale, kus JURA espressomasin kohvipakkumise eriti mõnusaks tegi. „Masina hooldamine oli nii üllatavalt lihtne, et väga ei meenugi nagu mingit jahmerdamist sellega. Masin loputab, peseb ja puhastab end ise – anna talle ainult tabletti või aega.“
Kohvil on muide muusikute elus täiesti oma koht ja muusikaproovi pausidel on kaks põhipikkust – väike paus või kohvipaus. Väike paus on 5 min, kohvipausiga tuleb arvestada ikka 15 minutit vähemalt.
Jah, veider kuis mõtted ja maitsed ajas muutuvad. Kui kunagi tundus Peedule, et õige kohv on ainult see, millel crema peal, sest seda sai ju kohvikust ja järelikult pidi see hea olema, siis täna käib kohvi hindamine üsna nõudliku kogumulje järgi – kas on aroomi ja maitse tasakaal, kas on suupärane temperatuur, kas on õige tass, jne. Ja kui kunagi tundus espresso mingi kohutavalt kange õudus, siis täna on heast espressost saadav nauding lausa meeliülendav.
Head muusikat ja head kohvi!
Vaata ka:
Kohvijutud Anne Ermiga
Kohvijutud Sofia Rubina
Kohvijutud Siim Aimlaga
