Sarah Dooley avaldas www.freshcup.com lehel artikli, mida siin põnevusrõõmuga jagada võtame.
Ta imestab suurelt, kuidas kohvimaailm pöörab nii palju tähelepanu kohviharidusele, erikohvidele, cupping’utele, kohvi kasvatamisele ning töötlemisele ja on nii vähe teinud tegemist piima avastamisega – ehkki näiteks caffe latte’s on piima osakaal 2/3.
Autor võrdleb oma piimauuringute ahhaa-muljeid kohvicupping’utel saadud äratusega. Kui erinevad maitsed! Kui erinevad käsitlused, töötlused, lehmatõud, söödad jne, jne. Kui kirju ja võimalusterohke maailm. Täpselt nii, nagu üks kohvisse süvenenud kohvisõber ei ütle enam iialgi – kohv on lihtsalt kohv – nii ei saa piimandusse kordki sisse piilunud inimene enam öelda, et piim on lihtsalt piim.
Suurtootjate kõrval olevad väiketootjad pakuvad väga erineva maitse ja omadustega piima. Üks tõsine kohvikupidaja peaks oma lähiümbruses hoolega ringi vaatama, et mitte jätta kahe silma vahele mõnda naabruses toimetavat eriliselt maitsva piima pakkujat.
Piimast moodustab 86% vesi. Nagu õllegi puhul määrab vee kvaliteet suuresti lõpptulemuse, on ka piima puhul lausa määravalt oluline, missugust vett vissid joovad. 5% moodustavad karbohüdraadid, ehk süsivesikud-suhkrud, 4,5% rasvad, 3,5% valgud ja 1% mineraalid. Lihtne koostis niisiis. Ja ometi on maitse-erinevused nõnda suured, et soovitame soojalt proovida esialgu kaupluses olevaid erinevaid piimasid ja siis ka n.ö. “lahtise”-piima müügikohti, et saaksid aru, millest selline teemapüstitus. Piim ei ole lihtsalt piim – kui oled tõesti hea maitse peal väljas.
Tänapäevane kohvisõber on sageli just piimakohvide austaja – cappuccino ja caffe latte kuuluvad espressomasinate esimenüüsse vääramatult. Latte art on kohvisõbra meelitamiseks kiiresti arenev kunstisuund. Hea piim kuulub hea kohvi juurde. Aamen.
Nii oluline komponent ja nii vähe uuritud! Artikkel soovitab kohvipakkujal suhtuda piimasse just niisamasuguse tähelepanu ja hoolega kui kohvisse – ja lubab tasuks avastamisrõõmu hoopis kirkamatest maitseleidudest.
Proovime?
