Tanel Padar on taas saadaval! Nagu… huhh. Ma pidin napilt pikali kukkuma, kui Delfi lahti tegin ja uudiseid lugema hakkasin. Siuke tunne tekkis, nagu oleksid Valeri küpsised uuesti müügile tulnud. 🙂 Tead küll, need vanad head nõukogudeaegsed, rosinad sees ja nii, jube mõnus kohvi kõrvale krõmpsutada. Vaat selline seos tekkis, kui Padari kohta lugesin.
Mitte et see minu asi oleks. Tegelt ka, keda kotib, eks? Ei ole ilus teiste eraelust huvituda, probleeme on kõigil, kellel poleks. Meid kõiki on petetud ja maha jäetud. Aga ikkagi…
See on Tanel Padar, mitte mingi suvaline oss, eksju? Tanel Padar on rahvuslik aare, viimane päikesekiir järjest pimedamaks tõmbuvas põhjamaises kliimas. Mõni ime, et teade tema single staatusest inimesed hulluks ajab. Ma ei räägi niivõrd endast, aga sa oleksid pidanud Marianne nägu nägema, kui ma sellel päeval teda juhuslikult Biomarketis kohtasin.
“Sa kuulsid vä?” pistis ta mind märgates juba eemalt kriiskama. “Padar on jälle turul! Mine pekki, nüüd läheb osturalli lahti! See on sama hea, kui Rimi laseks sukkpükste hinnad 70 protsenti alla. Kui sa arvad, et ma niisama passima jään, siis sa eksid rängalt!”
“Mis passima?” ei saanud ma aru, millest see Marianne jälle jaurab. Ta on paras hüsteerik, aga seda tead sa juba niigi, ja kui ei tea, siis loe minu varasemaid postitusi.
“Mis sa arvad, et mul pole võimalust vä?” teeskles Marianne solvumist. “Ma näen kuidagi kehvem välja kui need plikakesed, kellega ta siiani ringi on tõmmanud vä? Osta endale prillid, beibe! Pealegi, Tanelil on tagumine aeg endale päris naine sebida.”
“Ja see päris naine oled sina?” küsisin mina.
“Absoluutselt! Esiteks olen ma lahutatud, eks. Mitte nagu see, noh, mis ta nimi oli… ahh vahet pole. Teiseks pole mul lapsi, mitte nagu nendel tibidel, keda Delfi juba Tannuga paari paneb. Kolmandaks on mul roppu moodi elukogemust – ma tean, kus asub Tallinna parim keemiline puhastus. Ja ma tean, kust saab kõige värskemaid tšeburekke.”
Selles viimases on Mariannel muide õigus. Ega ma talle niisama jõuludeks MyFitnessi liikmelisust ei kinkinud.
“Ja kuidas sa kavatsed siis Tannule läheneda?” muutus asi minu jaoks juba põnevaks.
“Ma juba lähenesin! Lisasin ta Facebookis sõbraks, varsti hakkame tšättima. Noh, alguses muusikast ja nii, aga sa tead ju ise, kui kiiresti asjad areneda võivad.”
Eks ma teadsin muidugi, eriti Marianne puhul, kes on suuteline Kaubamajast komplekti pesu ostma, kuid Estonia juures sellest juba tüdinema ja prügikasti viskama.
“Noh, ega midagi, soovin osturalliks edu,” teatasin ma mürgiselt. “Vaata siis, et sa hullude päevade käigus ise hulluks ei lähe.” Rääkisime veel natuke sellest ja teisest, leppisime ülehomseks ühise pilatese kokku ja läksime laiali.
On ikka tibi, mõtlesin ma õhtul kodus. Ma saan aru küll, kuidas värsked Valeri küpsised isutavad, aga kamoon! Äkki sellepärast Padar nii äge mees ongi, et ta igaühega kohe kinno ei lähe? Mitte et mu parimal sõbrannal lööki poleks, aga pigem õnnestuks tal Boris Lehtlaane või Mihkel Rauaga, Padar on ikka natuke teisest liigast mees.
Tegin enne magamaminekut Facebooki lahti ja vaatasin, mis maailmas toimub. Nagu nõiaväel olin ma kolme sekundiga Taneli konto juures. Ilus profiilipilt, pole midagi öelda. Lisasin igaks juhuks sõbraks. Tore oleks inimesega niisama vahel kohvist või siis muusikast rääkida… Ja ega kunagi ei tea, asjad võivad teinekord tõesti kiiresti areneda. Eriti osturalli ajal.
