Vaatleme lähemalt vähemlevinud kohviliike Coffea Liberica‘t, Coffea Excelsa‘t, Coffea Bourboun‘i ja Maragogype‘i.
Alustame Coffea Liberica’st, mis algselt levis Libeerias.19. sajandi lõpus jõudis Liberica Indoneesiasse, kus Araabika kohvipuud olid parasiitide tõttu välja surnud. Ehkki Coffea Liberica asendas Araabika kohvi, on ta maitselt rohkem Robusta maiguga. Liberica eluiga on pikem ja mari suurem kui Araabikal. Kohvikirsid on mahlakamad ja suhkrusisaldus suurem. Seetõttu küpsevad marjad kauem, kuni 14 kuud.
Ka Coffea Excelsa valmib kaua ning on väga vastupidav parasiitidele. Excelsea teeb eripäraseks tema võime kasvada kuival pinnasel. See-tõttu on Excelsa haruldane liik. Maitse on pehme ja aromaatne. Tootlikkuse poole pealt pole ta just kõige säästlikum nagu ka Coffea Bourboun.
Coffea Bourbon’i juurte kohta on vähe infot. Teada on, et ta sai nime La Réunion saare järgi, mida esialgselt kutsuti Lle Bourboun’iks. Kohvikirsi värvus on punane, kollane või oranž. Kuulsust on Bourbon‘ile toonud tema happeline ja täidlase maitse.
Vast kõige erilisem siin juttutulevatest kohviubadest on Maragogype. Juba nimest võib järeldada, et tegemist on hiiglasega. Nimelt kutsutakse seda kohviuba elevandi oaks, sest on maailma suurim. See kohv sobib hapuka ja mõru kohvi austajaile – kofeiini selles just palju pole.
